"TUMENEJAD"

Autor: Berit Veidemann

Tegelased: Ingrid, Merlis, Pätrik, Hanna, Maret, Künnap, Kaili, Stella, jpt.

On sügis ja Ingrid läheb 9. klassi, ta on rõõmus, et saab taas kõiki klassikaaslasi näha, aga ta ei tunne neid enam ära, nad on tema jaoks võõraks jäänud. Kool oli nagu kool ikka. Ühes tunnis hakkas mööda klassi käima paber, kus seisis, et reedel on liba-rets ühenksandikele. Vahetunnis jagati ka kutseid peole. Ingrid otsustab oma pinginaaber Hannaga minna, kuid see rets oli lihtsalt kohutav, Ingrid küll läbis kõik ilusti, kuid oli ka neid, kes ei läbinud. Ta kohtas peol poissi, kelle käest ta kutse sai ja pärast lühikest vestlust palus poiss teda tantsule, kuid siis pööras poiss Ingridi peopesa ülespoole ja ütles, et räägib sellest. Nimelt oli Ingridil probleem oma kätega, sõrme otsad muutusid vahepeal musta värvi. Ingrid põgenes peolt kohe koju. Koolis tahtis poiss temaga veel rääkida, kuid Ingrid vältis teda. Lõpuks ta siiski rääkis poisiga ja poiss kutsus teda endaga kaasa, ühte kooli, kus nad teevad oma kätega teistele head. Ingrid ei tahtnud kaasa, aga minna ja nii hakkasid toimuma koolis tembud, mis kõik otsaga temani viisid, keegi ei uskunud Ingridit, et ta on süütu. Vanemad otsustasid panna ta just nimelt sinna kooli, kuhu too poiss (Merlis) oli tüdrukut kutsunud. Ta sõitis sinna koos Merlisega bussiga kohale. Merlis oli värbaja, kes oli tumenejatele väga tähtis osa.  Merlis oli üksi ja tõsine. Koolimaja koridorid olid Ingridi jaoks segadust tekkitavad ja sellega harjumine võttis aega. Tuli välja, et kool ei tegelenud raskestikasvatavate lastega, vaid millegi suuremaga õppimise kõrvalt käidi tonte puhastamas. Kui tont oli läheduses muutusid sõrmed tumedamaks, otsiti üles selle südamiku koht ja võti ringi, kõik võtsid käest kinni ja panid silmad kinni samal ajal mõeldi millelegi heale, kõike seda juhtis, aga värbaja, kes ütles kas jah või ei. Esimestel kordadel ei tundnud Ingrid midagi. Tema partneriks sai Pätrik, nad said küll hästi läbi, aga miskit oli nende vahel, mis seda takistas. Ingrid armus Merlisesse ja tal olid temaga ühisnägemised. Teade sellest, et pankrannikul on suur tont oli kõigile õpilastele ehmatuseks ja nagu selgus oli see hoopis hiiglasuur, üle kogu Eesti kutsuti tumenejad kokku, et sellest koos jagu saada kahjuks, aga ei läinud kõik nii hästi ja just, kui Ingrid ringis olles tundis, et on kõige tugevam, lükkati ta ühtäkki pikali, tonti pankrannikul ei olnud enam see oli nüüd Merlises, kes päästis tüdruku oma eluga. Ingrid tahtis teda aidata, kuid kõik teised lahkusid nördinult ja ütlesid, et ei saa midagi teha, ainult Pätrik jäi temaga, see oli esimene kord, kus nad üksteisele kõik südamelt ära rääkisid. Pätrik igatses ikka Reinat, kes hukkus samamoodi. Ingrid rääkis talle, aga ühisnägemisest Merlisega. Alles siis mõistis Pätrik, miks Merlis enda eluga riskis, ta oli Ingridi partner. Ka tema oleks seda teinud, et Reinat päästa. Kui Merlis silmad avasolid need võõrad ja külmad. 

Tagasiside raamatule.

Raamat oli väga hea, ulmeline. Mulle meeldis lugeda vahelduseks midagi ulmelist ja põnevat. Lõpp oli kurb, kuid ma olen kindel, et nad leidsid lahemduse, kuidas Reina ja Merlis tagasi tuua.

"PÄIKE ON JU SAMUTI TÄHT"

Autor: Nicola Yoon

Tegelased: Natasha, Daniel, Irene, Peter, Charles, Hannah Winter, Jeremy Fitzgerald, Natasha vanemad, Danieli vanemad, jpt.

Raamat jutustab lugu läbi mitme tegelase. Natasha on 17. aastane Jamaicalane, kelle põhi aluseks on teadus ja faktid. Juba 9 aastat on ta elanud Ameerikas, tema isa tahtis seal näitlejana karjääri teha, kuid nüüd saadetakse kogu pere päeva pärast maalt välja. Natashal on aega Ameerikast lahkumiseks ainult õhtuni, kuid selle aja sees kohtab ta Danieli, kes on kindel, et tema ja Natasha on kokku loodud. Ta leiab ühe artikli, kus on ülesanded, mille läbides peaksid olema mõlemad üksteisse armunud. Natasha ei usu seda, kuid on siiski nõus selles osalema kuna poiss päästis ka tema elu. Ta ei räägi poisile sellest, et homme teda enam siin ei ole. Nad on terve päeva koos ja Natasha kohtub Danieli isa ning vennaga, kelle kohta ei saa just öelda sõbralik. Usu või mitte, aga Natasha tõesti armub poissi ja nende vahel on unustamatud hetked. Natasha räägib poisile sellest, et homme teda enam seal ei ole ja poiss ei suuda seda uskuda, nad lähvad tülli, kuid juba mõne ajapärast otsivad nad üksteist üles. Nad on koos õhtuni kuni tuleb lahkuda. Kõik artikli ülesanded on täidetud ja noored on enam kui teine teisesse armunud. Nad suhtlevad veel mõnda aega, kuid toimetusi on palju ja nii nad kaugenevad üha teine teisest. Kümne aasta pärast tõuseb lennuk õhku ja stjuardess tunneb Natasha ära ta tänab teda, sest ilma temata oleks ta tol päeval teinud enesetapu, kuid stjuardess pole ainus tuttav lennukis seal on ka Daniel.

Tagasiside.

Raamat meeldis mulle väga, kui olin selle läbi lugenud ei uskunud, et see jutustas ühest päevast. Mulle meeldisid kohad, kus nii Natasha kui ka Daniel üksteist otsima suundusid. Samuti sisaldas raamat teadust räägiti nii silmadest kui ka armastusest (jpt. teemadest) läbi teaduse eraldi.

"MINU OMA"

Autor: Kristi Rebane

Tegelased: Julia, Silver, Riho, Tarmo, Janar, Kristel, Krislin, jpt.

Julia on 17. aastane tüdruk, kes ei suuda suitsetamist maha jäta. Ta jättis kooli pooleli ja hoiab kodust võimalikult kaugele. Ta elab Silveri juures, kes on temast 2 aastat vanem. Silveril on kolme toaline korter, kus tihti peale toimuvad peod. Julia on kindel, et Silver tegeleb kahtlaste äridega ja see piinab teda, neil on selle pärast tihti tülid. Tüdruk otsustab Silveri juurde kolida ja oma asjad kodust ära tuua. Vanemad aga satuvad peale ja tekkib väike kähmlus, mille käigus Silver ütleb, et seda asja ta nii ei jäta. Silveri juures elades tutvub Julia Rihoga, kes on tark, kuid tal on omad probleemid. Purjuspäi jääb Julia Silverist rasedaks, tuleb välja, et mingi aeg on ka Kristel temast rase olnud, kuid ta tegi aborti, sama teeb ka Julia. Kõik hakkab taas laabuma, kuid kui tekkib kaklus nende kamba ja ühe teise kamba vahel, kus nii osadki jäävad mõneks ajaks raskesse seisundisse, leiab Julia, et oleks aeg väike paus teha. Silver pole sellest mõttest just hämmingus ning tekkib tüli, mille lõpplahendusena minnakse lahku. Julia hulgub tänaval, kui ta kohtab kunagist klassikaaslast Krislinit, kes laseb tal enda juures elada. Ühel päeval ilmub ukse taha Silver ja küsib täiesti siiralt "Kuidas läheb?". Neist saab taas paar, aga vahepeal on palju juhtunud ja miski nagu ei toimi. Vestluses Rihoga lipsab Julial üle huulte lause, et Silver võiks olla surnud. Silver kuuleb seda ja lausub selle peale, et too oleks oma soovidega ettevaatlik. Möödusid nädalad ja ühel hommikul, kui Julia ärkas, oli Silver läinud igaveseks, ta hüppas kõrge mahajäätud maja katuselt alla. Julia, kes pidas Silverit kõige tugevamaks inimeseks murdus. See oli raske, kuid see oli viimane vaade mineviku.

Tagasiside raamatule.

Sündmused olid ootamatud. Raamat oli hea, mind vaevas see, et ma ei mõistnud Juliat. Vahepeal ei saanud aru, mis ta öelda tahtis, aga see oligi midagi teistsugust. Mulle meeldis.