"MINU OMA"

Autor: Kristi Rebane

Tegelased: Julia, Silver, Riho, Tarmo, Janar, Kristel, Krislin, jpt.

Julia on 17. aastane tüdruk, kes ei suuda suitsetamist maha jäta. Ta jättis kooli pooleli ja hoiab kodust võimalikult kaugele. Ta elab Silveri juures, kes on temast 2 aastat vanem. Silveril on kolme toaline korter, kus tihti peale toimuvad peod. Julia on kindel, et Silver tegeleb kahtlaste äridega ja see piinab teda, neil on selle pärast tihti tülid. Tüdruk otsustab Silveri juurde kolida ja oma asjad kodust ära tuua. Vanemad aga satuvad peale ja tekkib väike kähmlus, mille käigus Silver ütleb, et seda asja ta nii ei jäta. Silveri juures elades tutvub Julia Rihoga, kes on tark, kuid tal on omad probleemid. Purjuspäi jääb Julia Silverist rasedaks, tuleb välja, et mingi aeg on ka Kristel temast rase olnud, kuid ta tegi aborti, sama teeb ka Julia. Kõik hakkab taas laabuma, kuid kui tekkib kaklus nende kamba ja ühe teise kamba vahel, kus nii osadki jäävad mõneks ajaks raskesse seisundisse, leiab Julia, et oleks aeg väike paus teha. Silver pole sellest mõttest just hämmingus ning tekkib tüli, mille lõpplahendusena minnakse lahku. Julia hulgub tänaval, kui ta kohtab kunagist klassikaaslast Krislinit, kes laseb tal enda juures elada. Ühel päeval ilmub ukse taha Silver ja küsib täiesti siiralt "Kuidas läheb?". Neist saab taas paar, aga vahepeal on palju juhtunud ja miski nagu ei toimi. Vestluses Rihoga lipsab Julial üle huulte lause, et Silver võiks olla surnud. Silver kuuleb seda ja lausub selle peale, et too oleks oma soovidega ettevaatlik. Möödusid nädalad ja ühel hommikul, kui Julia ärkas, oli Silver läinud igaveseks, ta hüppas kõrge mahajäätud maja katuselt alla. Julia, kes pidas Silverit kõige tugevamaks inimeseks murdus. See oli raske, kuid see oli viimane vaade mineviku.

Tagasiside raamatule.

Sündmused olid ootamatud. Raamat oli hea, mind vaevas see, et ma ei mõistnud Juliat. Vahepeal ei saanud aru, mis ta öelda tahtis, aga see oligi midagi teistsugust. Mulle meeldis.